I viiul

Andri Annus (kontsertmeister)

Koidu Tani-Jürisoo

Olga Gapejeva

Helena Kisand

Karoliina Kalda

Tiina Tsõtsin

II viiul

Olga Kudajeva

Eliza Gutmane

Juta Mähar-Laidus

Karoliine Piksarv

Gerda Peda

Lehti Saag

Vioola

Kristiine Järvan

Angela Kannukene

Karen Kriit

Ott Vilson

Tšello

Olga Raudonen

Bibi Lotta Ladva

Kirke Roosaar

Kontrabass

Rena Selliov

Arvo Reinsoo

Flööt

Anni Saarma

Kersti Perandi

Triinu Liis Kelder

Oboe

Birgit Kägu

Kairi-Liis Roonurm

Anna Šulitšenko*

Klarnet

Daniil Golubev

Ülo Laanesaar*

Fagott

Kulvo Tamra*

Johanna Tuvi*

Metsasarv

Kristiina Luik

Artur Reinpõld

Hannes Metssalu

Richard Tamra

Trompet

Aigor Post

Sven Bogdanov

Ronald Väli

Tromboon

Gunnar Pettaig

Karl Toomas Vana

Tuuba

Urmas Himma*

Löökpillid

Tiit Joamets*

Ilmar Varjun*

Klaver

Ragnar Kriiska*

Orkestri intendant

Endrik Pikksaar

Vahetekste loeb

Mihkel Vinogradov

*-mittekoosseisulised abijõud

 

Kontserdi kava

Veljo Tormis. Süit filmist „Kevade“

1. Kui Arno isaga koolimajja jõudis

2. Kõnelus vana paju all

3. Õnnetus noorel jääl

4. Tuisune videvik

5. Kevade

Tõnis Kaumann. Tarkade meeste tants (esmaettekanne)

Eduard Tubi.  Kosjasõidulaulud. Solist – Atlan Karp (bariton)

1. Kosjahobu söötmine

2. Kaevul kosija

3. Must naine

4. Tuim neiu

5. Nõmme kosilased

Igor Stravinski. Süit nr. 2 väiksele orkestrile

1. Marss

2. Valss

3. Polka

4. Galopp

 

***

TORMIS

Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu.

1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis, järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi.

Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.

1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.

KAUMANN

Tõnis Kaumann on sündinud 5.aprillil 1971 Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Tallinna Muusikakeskkooli René Eespere õpilasena ning 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Raimo Kangro esimese õpilasena. 2000. aastal lõpetas ta Muusika- akadeemia magistrantuuri, kus tema juhendajaks oli Jaan Rääts.

1994. aastal võitis Kaumann kompositsioonikonkursi European Young Composer, mille korraldaja on maailma üks hinnatuimaid kammerorkestreid Academy of St. Martin in the Fields. Võidu tõid talle tema klaverikontsert ning "Pettus" tenorsaksofonile, timpanile ja klaverile. Võit tõi kaasa ka tellimuse sellelt orkestrilt - Kaumann kirjutas tellimustööna teose "Nihilissimus Acutus".

1997. aastal toimus Kaumanni esimene autorikontsert, kus Tallinna Kammerorkestrit juhatas Tõnu Kaljuste. Hooajal 1999/2000 oli Kaumann NYYD Ensemble'i juures resideeriv heli- looja. Ta on tegutsenud ka lauljana erinevates ansamblites nagu "LinnaMuusikud" ja "Heinavanker"; praegu laulab ta keskaegsele vokaalmuusikale pühendunud ansamblis "Vox clamantis".

Teos „Tarkade meeste tants“ on valminud 2013. aastal spetsiaalselt Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrile.

TUBIN

Eduard Tubin (1905–1982) sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1924. aastal astus Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis kompositsiooni Heino Elleri käe all.

Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris ning oli 1940. aastast selle peadirigent. 1930. aastate lõpuks oli Tubin saanud üheks eesti hinnatumaks heliloojaks. Muusikahuvilised tõstsid esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust.

1944. aasta sügisel põgenes Tubin Rootsi. Põgenike loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus üldiselt keelatud ning ka Tubin langes pikaks ajaks ametlikult põlu alla. Pärast Stalini surma 1953. aastal olukord siiski mõnevõrra muutus. Tubinale tehti korduvalt ettepanekuid naasta Nõukogude Liitu, Tubin aga keeldus. Siiski külastas ta alates 1961. aastast korduvalt Eestit, peamiselt seoses oma suuremate teoste ettekannetega.

Tubina teoste rahvusvaheline läbimurre algas alles 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi dirigenditegevusele, kes hakkas Tubina loomingut kogu maailmas aktiivselt tutvustama. Pärast Tubina surma alustas Skandinaavia suurim süvamuusikaga tegelev plaadifirma BIS tema kogutud teoste väljaandmist, mille järel on Tubina sümfooniline looming tõusnud 20. sajandi maailmaklassika hulka.

STRAVINSKI

Igor Fjodorovitš Stravinski (1882–1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. Igor Stravinski sündis Peterburi lähedal muusikute peres. Kuna vanemad tahtsid, et pojast saaks advokaat, õppis Stravinski Peterburi ülikoolis juurat, aga samal ajal ka muusikat. Тulevane helilooja õppis Nikolai Rimski-Korsakovi juures muusikateooriat ja kompositsiooni.

Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Pariisis elava Vene Balleti impressaario Sergei Djagileviga, kes hindas noore helilooja annet väga ja kelle tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse. Esimene tellimustöö oli muusika balletile „Tulilind“.

1910. aastal kolis Stravinski Šveitsi, kus ta kirjutas mitmed maailmakuulsaks saanud teosed, näiteks „Petruška“ ja „Püha kevade“. 1920. aastal kolis Stravinski Prantsusmaale. Kui puhkes teine maailmasõda, asus Stravinski teele Ameerikasse. 1945. aastal sai ta USA koda- kondsuse ning jäi Ameerika Ühendriikidesse elama kuni oma surmani. Helilooja suri 88- aastasena New Yorgis.

Stravinski oli alati korrektne, elegantne, väga ratsionaalne ja irooniline. Tema muusikagi oli ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Ta eitas romantismi ja on öelnud „Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu“. Olulisim väljendusvahend Stravinski teostes on rütm.

TARTU ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester (TÜSO) on Eestis ainulaadne täiskasvanute harrastuslik sümfooniaorkester. See on loodud inspireerima akadeemilise taustaga muusikat õppinud inimesi tegelema pillimänguga ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu.

Tartu ülikooli juures on tegutsenud sümfooniaorkester vahelduva eduga alates 1930. aastatest. Tegevuse katkestas II maailmasõda ning orkester aktiviseerus uuesti 1955. aastal füüsik Harald Kerese eestvedamisel. Tolleagses üliõpilasorkestris musitseerisid muuhulgas pediaater dr. Kaljo Mitt ning TAM-i kauaaegne peadirigent Alo Ritsing. Kui toonased orkestri eestvedajad lõpetasid ülikooli, hääbus ka orkestri tegevus kaheks aastakümneks.

1983. aastal alustas tegevust ülikooli tudengitest koosnev kammerorkester, mille liikmeid mängib ka tänases TÜSO koosseisus. Ka see koosseis lõpetas oma tegevuse koos tudengite õpingute lõppemisega.

Senised kollektiivid olid koos püsinud vaid üksikute entusiasmil ning spontaansel tegevusel. Puudus ka sümfooniaorkestri kestvaks toimiseks vajalik tugiorganisatsioon. 2009. aastal võeti vastu otsus, seekord Tartu Üliõpilasmaja juhataja Kulno Kungla initsiatiivil, taaselustada ülikooli juures tegutsev sümfooniaorkester. Idee sai teoks rektor Alar Karise toetusel. Esimene proov toimus 5.oktoobril 2009. Vanemuise teatri proovisaalis.

Alates 2010. aasta sügisest toimuvad TÜSO korralised proovid esmaspäeva õhtuti Eesti parima akustikaga kontsertsaalis, Tartu Ülikooli aulas, kus toimuvad ka TÜSO korralised kontserdid. Süstemaatiline töö on kandnud vilja ning TÜSO on oma neljandal tegevusaastal muutunud püsivaks kollektiiviks. TÜSO on teinud koostööd mitmete kooridega. TÜSO ees on lühikese tegevusaja jooksul soleerinud Ralf Taal, Tõnu Kalm, Atlan Karp, Kadri-Ann Sumera ning Karmen Puis.

ATLAN KARP

Atlan Karp alustas lauluõpinguid 1997. aastal G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning jätkas Eesti Muusikaakadeemias ja Sibeliuse Akadeemias. 2008 lõpetas Sibeliuse Akadeemias magistrantuuri. 2003 täiendas ta end Peterburi Maria teatris.

Atlan Karp on osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastsova, A. Amaretto ja H. Hagegårdi meistrikursustel. Aastal 2000 võitis esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel.

Lauldud rollid: Leandro (Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu“, RO Estonia), Kurwenal (Wagneri „Tristan und Isolde“, RO Estonia), Võrgutaja (Pohjola „Kapp”, Kanneltalo), Vodnik (Dvořaki „Russalka”, Helsingi Aleksandri teater), Don Alfonso (Mozarti „Cosi fan tutte”, Savonlinna Muusikaakadeemia), Onegin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Sibeliuse Akadeemia), Roderick (Debussy „La Chute de la Maison d`Usher”, Spinto Moving Opera House/Kiasma -teater), Notar (Puccini „Gianni Schicchi” Vantaa ooperis), Masetto (Mozarti „Don Giovanni”, Sibeliuse Akadeemia), Timukas (Monteverdi „Poppea kroonimine”, Kaapelitehdas, Helsingi), Jago (Verdi "Othello", Leedu rahvusooper), Klingsor (Wagneri "Parsifal", Pärnu ooper), Orestes (Straussi "Elektra", Pärnu ooper).

Atlan Karp on osalenud eesti uuema muusika esiettekannetel: Märt-Matis Lille „Ryokani lugu” ja „Kurb rõõm”.

LAURI SIRP

Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal prof. Kuno Arengu klassis ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal Jüri Alperteni klassis. Ta on osalenud Peter Gülke, Jorma Panula, Esa-Pekka Saloneni, Neeme Järvi ja Eri Klasi meistrikursustel ning assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema kontsertide ja etenduste ettevalmistamisel.

Alates 1993. aastast töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris, ühtlasi on ta alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfooniakontserte. Muusikajuhina olulisemad: Donizetti “Lucia di Lammermoor”, Massenet’ “Don Quichotte” ja “Manon”, Verdi “Falstaff” ja “Rigoletto”, Händeli “Xerxes” ning “Acis ja Galatea”, Tšaikovski “Pähklipureja”, Mendelssohn-Bartholdy’ “Suveöö unenägu”, Offenbachi “Hoffmanni lood” ja “Orpheus põrgus”, Mozarti “Figaro pulm”, Purcelli “Haldjakuninganna” ja Britteni ooperi “The Rape of Lucretia” kontsertettekanne.

Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, kammerorkestri Tallinn Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga ja alates 2003. aastast dirigeerinud külalisena ka Rahvusooperis Estonia. Ta pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi “Kruvikeere” esituse eest Birgitta Festivalil 2008. a.