P. Rips-Laul „Kiviaja Kalle“
Muusikal kahes vaatuses
muusika Piret Rips-Laul
libreto ja laulusõnad Leelo Tungal
lavastaja Heino Pall
muusikajuht Silja Otsar
liikumine Alar Orula
esitavad Võru Gümnaasiumi muusikalitrupi noored lauljad ja bänd
***
Libreto autor Leelo Tungal on muusikali kirjeldanud kui lugu inimhingedest, kes püüavad leida teed mõistmise ja armastuseni:
„Kõik, mis meid ümbritseb, muudkui on muutumas,
muutub ka see, mis me südant on puutumas.
Ometi jääb läbi muutliku aja
püsima see, mida hingel on vaja...
Otsides enese elule tähendust,
vajame alati kellegi lähedust...“ (L. Tungal)
Kuigi loo tegevus leiab aset kiviajal ning tegelasteks kiviaja inimesed ja loomad, on see hõlpsasti asetatav tänapäeva, teemad ja probleemid on ajatud: omavahel purelemised ja nääklemised on harjutused tulevaseks eluks; viletsamate väljapraakimine ja eemale heitmine on nõnna mõnus; kiviaja raudset seadust – aidata tasub ainult neid, kes on ise enda eest väljas ja hea järje peale jõudnud – kohtab tänapäeval üsna sageli. Välja tulevad nii soostereotüübid kui kunstimaailma ja materiaalse/pragmaatilise maailma igavene vastasseis. Esiplaanil aga on küsimus, mis saab neist, kel süda pole kivist, puust, kes tahavad käia oma rada, mõelda oma peaga ja kõike ise avastada, kas siis halva või heaga.
Lavalaudadele jõudnud tulemus on sümpaatne, nauditav ja ehe ning kõnetab nii noori kui vanu. Kui põnnid naudivad seda kui lasteetendust, siis vanematele imponeerib kirjaniku sõnaseadmisoskus, allusioonid erinevatele tekstidele, toredad rollitäitmised ja muusikalis-tantsulised lahendused. Ja muidugi noorte lavaline sünergia. Libretisti sõnu kasutades võib rõõmuga tõdeda: „See, kelle südant kord muusika puutub, isegi üleni muusikaks muutub...“
Vastseliinas Kagu-Eesti maateatripäevadel pärjati „Kiviaja Kalle“ parima etenduse preemiaga, kostüümipreemiaga tunnustati Raili Leesalut ning duetipreemia pälvisid Evelin Tarro ja Gerli Konstabel armsa hundude dueti eest.
|